NAINE SALAMANDRI TÄHTKUJUST

Suvelavastus „Naine Salamandri tähtkujust” püüab lahti muukida salapärast naist, keda tuntakse nii Maria Ignatjevna Zakrevskaja, paruness Budbergi, proua Benckendorffi kui ka lihtsalt Mura nime all. Salamander on väga raskesti tabatav kiskja, kes muudab värvi vastavalt keskkonnale ning suudab vaenlasi haavata oma mürgise nahaga. Ohuolukorras jätab ta saba maha ja kasvatab hiljem uue. Mura poliitilis-geograafiline haare ulatus Venemaast Inglismaani, hõlmates seal vahepeal ka Eestit, Itaaliat, Saksamaad ja teisi riike eelmise sajandi esimesel poolel. Ajaloolased vaidlevad tänaseni, kas ja millise riigi spioon Zakrevskaja ikkagi oli ning kuidas tuli ta näiliselt puhtalt välja nii mõnestki sõjast ja revolutsioonist. Mura eriline anne seisnes meeste äravõlumises, ta pani endasse armuma nii Gorki, Wellsi kui ka hilisema James Bondi prototüübi Robert Bruce Lockharti. Traagilised ajaloosündmused, keerulised inimsuhted ning samas lihtne, ürgne vajadus armastuse järele segunevad nii Eesti kui Euroopa kultuurilooga juulis Jäneda Pullitalliteatris esietenduvas lavastuses „Naine Salamandri tähtkujust. Jäneda viimase mõisaproua lugu”.

 

Lavastaja Madis Kalmet

Autor Kristiina Jalasto

Kunstnik Karmo Mende

Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala teater)

Valguskujundaja Emil Kallas

Produtsendid Enno Must ja Elo Kallas

 

Peaosas Ursula Ratasepp, teistes osades Jaune Kimmel, Markus Luik, Helgur Rosenthal ja Karl Robert Saaremäe.

 

Esietendus Jäneda Pullitalliteatris 10. juulil 2021.

JUULIS: 10.; 11.; 14.; 15.; 18.; 22.; 23.; 25.; 27.  KELL 19.00

18.; 25. KELL 14.00

PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS  Hind 26 € ja 21 €




 

ELEVANDI KÕRTS

Kõrtsid pole eestlaste elus olnud ainult tühipaljad joomakohad. Läbi sajandite – teated esimestest maakõrtsidest siinkandis pärinevad juba 15. sajandist – on kõrtsis vahetatud uudiseid, mõistetud õigust, ravitsetud tõbesid ja sinna keerulistel aegadel varju mindud. Siit on alati abi saadud ja omasid on siin alati hoitud: kohtul kohtu õigus, kirikul kiriku õigus ja kõrtsil kõrtsi õigus – kui parafraseerida Tammsaaret. Sel ajal, kui ümberringi toimus suur ajalugu, tõusis kõrtsis ikka esiplaanile väikeste inimeste suured eludraamad.

"Elevandi kõrtsi" lugu algab sellest, et eesti mees Ants saab päranduseks kõrtsi. Aasta on 2020. Ants tahaks aastaid tühjana seisnud elusüdame uuesti käima lüüa, kuid poeg ja naine on tema plaanide suhtes skeptilised. Pinnale ujuvad saladused, mille lahendamine tundub esmapilgul keeruline, kui mitte lausa võimatu. Jäädes oma kõrtsipidamise plaanidega üksipäini, hakkab Ants lappama aastasadade jooksul Elevandi kõrtsis peetud päevaraamatut. Ta rändab ajas tagasi – aastatesse 1941, 1915, 1905, 1900 ja lõpuks 1702. Aegadesse, mil kõrts pidi suutma olla rohkem ja suurem kui kõrts ning mil murrangulised ajaloosündmused murdsid ka elusaatusi.

Näidendis on kasutatud pärimust erinevate Eesti kõrtside ajaloost. Muuhulgas on teada fakt, et sellenimeline kõrts on tegelikult olemas olnud ning asus näidendi mängupaigast, Jäneda Pullitalliteatrist, vaid mõne kilomeetri kaugusel Aravete aleviku lõunaosas Kurisoo mõisa maadel. Näidendis on kasutatud veelgi detaile Hanno Talvingu koostatud raamatust "Eesti kõrtsid", ent näidendi tegevuspaik on väljamõeldud koht, kus askeldavad tegelased, keda pole kunagi olnud ning kellega juhtuvad dramaatilised sündmused pole tegelikkuses kunagi aset leidnud.

"Elevandi kõrts" on seitsmest pildist koosnev ajamäng, kus neli näitlejat (Tõnu Oja, Terje Pennie, Katariina Ratasepp ja Märt Koik) kehastavad rohkem ligemale kahtkümmet erinevat tegelast läbi erinevate ajastute.

See, mis on olnud enne meid, aitab Antsul lõpuks leida lahenduse mitmele ülimalt tänapäevasele probleemile. Laiemas vaates tegelebki "Elevandi kõrts" suurte üldinimlike küsimustega. Et me ei tohi unustada seda, mis oli enne meid. Kui kaugele on inimene valmis minema kaitsmaks oma last või peret? Kuidas saavutada mõistmine erinevate põlvkondade vahel? Kui tuhanded surevad, kas siis on ühe inimese päästmisel tähtsust?


Autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Neoon Must.

Osades: Tõnu Oja (Eesti Draamateater), Terje Pennie (Ugala Teater), Katariina Ratasepp, Märt Koik.

 

ETENDUSED AUGUSTIS: 05.; 06.; 11.; 12. KELL 19.00

07.; 08. KELL 14.00

 PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS Hind 24 € ja 22 €

Musta Täku Tall

P-N 11.00 - 19.00
R-L 11.00 - 20.00

Reedel pakume: Lihakaste

 

 PÄEVAPRAAD TÖÖPÄEVADEL   12.00-14.00 hind 4.20          

Müügiosakond
E-R 09.00-17.00
tel. 384 9750
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Majutus 24 h
tel. 384 9770
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Lõõgastuskeskus
ettetellimisel telefonil 3849770